19/09/2016

Võistluse vahekokkuvõtte

Suvekuud jäid ootuspäraselt rõngaleidja võistlusel vaikseks. Erandiks oli 12. juulil Art Villem Adojaani poolt Vaiblas loetud hõbehaigru rõngas. Antud isend oli eelneval aastal märgistatud Valgevenes. See oli ühtlasi läbi aegade alles teiseks Eestis äraloetud hõbehaigru värvirõngaks. Põnevaks olid kahtlemata ka Riho teated Eestis värvimärgistatud suurkoovitajate ja põldtsiitsitaja taaskohtamisest järgnenud pesitsushooajal.
Suve-ja esimeselt sügiskuult on tulnud ridamisi erinevate röövlindude rõngaleide. Kõige enam röövlinnurõngaid on ära suutnud lugeda Renno, kelle kontosse kogunes muuhulgas ka Eestis väga haruldaseks jäänud kahe suur-konnakotka värvirõngaste äralugemine ning ka üks kanakulli rõngaleid. Renno on muuhulgas läinud nüüd võistlust ka liikide arvestuse kategoorias juhtima - temal on nüüdseks äraloetud üheksa erineva linnuliigi värvirõngad. Vaid kaks liiki vähem on kirjas hetkel Margusel, seega selles kategoorias on aasta lõpus oodata tihedat rebimist.
Võistluse üldkategoorias on liidriks Kuldar Pild, kellele järgneb Ranno Puumets. Mõlemad vaatlejad lugesid kevadel ära kümneid hanede kaelarõngaid ja aprillis kogutud võimsale skoorile pole teised võistlejad veel vastu saanud. Kindlasti tuleb palju rõngaleide ka septembrist, mil kerge eelis on Lääne-Eestis ringiliikuvatel rõngalugejatel. Just praegu on käimas sookurgede läbirände kõrgperiood ning hea päevaga võib õnneks minna ära lugeda isegi kümmekond sookure jalarõngast. Nii et kõik põlde torutama!

08/05/2016

Aprillikuu kokkuvõte

Rõngaleidja võitlus on nüüd täie hooga käima läinud. Praeguseks on osavõtjate arv kasvanud juba paarikümneni.
Ootuspäraselt saadi aprillis kõige enam punkte suur-laukhane kaelarõngaste eest. Kõige edukam hanerõngaste lugemises oli Ranno, kes on 64 punktiga tõusnud ka võistluse uueks liidriks. Temast ei jää palju maha Kuldar, kes on samuti peamiselt just hanede kaelarõngaid ära lugenud. 
Liikide arvestuses juhib hetkel mitmete värvuliste metallrõngaste äralugemisega hiilanud Margus. Temal on nüüdseks õnnestunud viie erineva linnuliigi rõngad lugeda. Kõigi osalejate peale on nelja kuuga suudetud ära lugeda juba 15 erineva linnuliigi rõngad.
Aprillikuu põnevaimaks vaatluseks oli kahtlemata Eestis värvimärgistatud suurkoovitaja leidmine. Huvipakkuvaks leiuks oli kindlasti ka Leho leitud väike-konnakotkas. Selle liigi värvirõngaid õnnestub maastikus üllatavalt harva ära lugeda. 
Mida oodata maikuult? Eeldatavasti kasvavad skoorid maikuus küll pisut aeglasemalt kui aprillis, kuid peaaasjalikult on oota täiendusi hane-, vähem kajakate ning sookure rõngaste osas. Mais võiks kindlasti leida ka värvimärgistega kahlajaid ning muidugi ka üllatuslikumaid liike. 

20/04/2016

Aprillikuu soovitus - kaelarõngastega hanede vaatlemine

Rõngaleidja võistlus on nüüd täie hoo sisse saanud. Märtsikuus liitus meiega mitmeid uusi vaatlejaid ja võistluse uueks liidriks on tõusnud Leho. Siiski pole kaugeltki hilja veel praegugi rõngaleidja võistlusel kaasa lüüa. Vastupidi - praegune arktiliste hanede läbirände kõrgaeg on just parim aeg oma rõngalugemise oskust treenida. Hanedele, eriti suur-laukhanedele pannakse juba kaugelt loetavaid kaelarõngaid. Valdavalt on sellised linnud märgistatud talvitusaladel Hollandis.
Suur-laukhanedel võib näha kõige enam valge kirjaga musti kaelarõngaid. Headel hanepõldudel võib hommikuga isegi kümmekond hanerõngast ära lugeda. 

Suur-laukhanedele pannakse valdavalt valge kirjaga musti kaelarõngaid. Need koosnevad kolmekohalisest tähe-/numbrikombinatsioonist. Koodi lugemist alustatakse suurest püstisest tähest/numbrist ning seejärel loetakse ülejäänud  kood ülevalt alla. Foto: Uku Paal.



Värviliste kaelarõngastega märgistatakse ka rabahanesid. Nende seas kohtab kõige sagedamini kollaseid kaelarõngaid, millel on must kiri. Ka nimetatud rõngad on kolmekohalise tähe-/numbrikombinatsiooniga ja koodide lugemise põhimõte on ülalkirjeldatud laukhane rõngastega. 

11/03/2016

Veebruarikuu kokkuvõte

Tänavu kujunes kevad taas varajaseks ning enne Vabariigi aastapäeva olid esimesed rändlinnud kohal. Suuremaid hane-ja luigeparvi veebruaris veel meile siiski ei jõudnud ning seetõttu ei leitud ka veel nende linnurühmade värvirõngaid. Aga kindlasti tuleb nimetatud teateid märtsis.
Veebruar tähendab ka mittepesitsevate merikotkaste rännet ning Renno lugeski Läänemaal kotkavarjendist ära kaks merikotkaste värvirõngast. Mõlemad linnud pärinevad lähikonnast - üks neist pesapojana rõngastatud 2012. aasta suvel Vormsi saarel ning teine 2013. aastal Noarootsis. Mõlemad pojad on toona ka Renno enda poolt rõngastatud.
Enda märgistatud lindudega taaskohtumise rõõmu jagus ka Margusele, kes Tartus Veerikul läbi akna tänavuse aasta linnu rasvatihase metallrõnga koodi äralugemisega hakkama sai. Nimetatud linnu rõngastas Margus samas 2014. aasta novembris. 
Kahe esimese kuu järel on Margus võistlust ka selgelt juhtima läinud. Tal on ainsana õnnestunud ära lugeda kahe erineva liigi metallrõngad. Järgnevad paar kuud on rõngaste lugemiseks kindlasti soodsaimad - nii et kõik linnuhuvilised on oodatud võistlusega liituma. 

09/02/2016

Jaanuarikuu kokkuvõte

Esimene kuu kujunes rõngaleidja võistluses ootuspäraselt vaikseks perioodiks. Siiski õnnestus esimestel osalejatel ka punkte koguda. 
Juba aasta esimesel päeval luges Margus Ots sinitihase rõnga Tartumaal Vana-Kuustes. Nimetatud isend oli 1. aasta noorlinnuna Marguse enda poolt mullu oktoobris ka samas märgistatud. See oli ühtlasi jaanuari ainus rõngateade, mis laekus sisemaalt.
Ülejäänud kolm rõngaleidu tehti väljaspool Eestit märgistatud lindudest. Üheks ootuspärasemaks leiuks oli Mati Martinsoni poolt Sõrve säärel pildistatud värvirõngastega merikotkas. See lind oli märgistatud pesapojana 2013. aasta juunis Leedus Šilute piirkonnas. Sama lindu on Mati vaadelnud Sõrve säärel ka kahel varasemal talvel.
Kaks rõngaleidu laekus otse pealinnast. Aivar Määr leidis 16. jaanuaril Paljassaarest Katariina Kai juurest kaelarõngaga laululuige. Antud isend oli märgistatud Leedus  Vilniuses 2010. aasta veebruaris ning see oli linnu kohta Eestist esmavaatlus. 
Meelis Suurkaev leidis jaanuaris Tallinnast admiraliteedibasseini juurest metallrõngaga kormorani. Foto abil õnnestus ka rõngal leiduv kood kenasti ära lugeda. Täpne rõngastusinfo on Soome rõngastuskeskuselt alles laekumas, kuid tegu on mullu Soomes märgistatud linnuga.
Veebruarikuu algus on kujunenud väga soojaks ning selliste ilmade jätkumise korral on lähinädalatel kindlasti ka juba varakevadisi saabujaid oodata. Nende seas tasub eriti teraselt otsida hanede ja luikede kaelarõngaid.

Soomes märgistatud kormoran Tallinnas Admiraliteedi basseini juures. Foto: Meelis Suurkaev


28/01/2016

Värvirõngastega kajakad

Aasta esimene kuu rõngaleidja võistlusest hakkab tasapisi lõpusirgele saama.  Lisaks retkeliste rõngaste otsimise ja leidmise lugudele hakkame blogis järgemööda tutvustama ka erinevaid rõngastusprojekte. Esimesena võtame lähema vaatluse alla kajakad, kellest rääkimine praegusele aastaajale kõige kohasem. 
Talvisel ajal koonduvad kajakad suuremal arvul sadamate ja prügilate juurde. Õnneks saab enamikes kalasadamates töötajatelt luba küsides probleemideta kajakaid torutada. Kuigi meil on nähtud aegade jooksul ka üksikuid tiivamärgistega kajakaid, siis eeskätt nähakse ikka värviliste jalarõngastega märgistatud kajakaid. 
Värvimärgisega kajakat nähes tee alati linnust võimalusel foto. See võib mitmel juhul anda kasulikku lisainformatsiooni:
1. lindude sulgimise jälgimiseks. Kuna rõngastatud lindudel on sageli teada täpne vanus, siis on nendest tehtud fotod alati hea illustratiivne materjal. 
2. liigimäärangu täpsustamiseks. Näiteks võite ära lugeda hõbekajaka rõnga, kes osutub hoopiski märgistatud koldjalg-hõbekajakaks. Samuti võib mõnikord kajakate hulgas näha hübriide. 
3. loetud rõngakoodi ülekontrollimiseks. Teatud tähed ja numbrid võivad paista maastikus uskumatult sarnased. Seetõttu on alati hea kui rõngast on tehtud ka foto. 


Hõbekajakas

Talvekuudel on tegu meie kõige arvukama kajakaliigiga ja potentsiaal jaanuaris-veebruaris rõngaid lugeda selle liigi puhul hea. Praegu on kõige sobivam aeg külastada sadamaid, kus liigub kalalaevu (nt. Dirhami, Veere). Rõngaste otsimine vajab sealjuures kannatust – kõige parem on rõngaid märgata kui linnud sadamakail puhkavad. Kuna hõbekajakad on varased saabujad, siis võib neid juba talve lõpus leida arvukalt ka merejäält. 
Rootsis punase plastikrõngaga märgistatud hõbekajakas (R:042) Saaremaal Veere sadamas. /Foto: Uku Paal. 
Värvirõngastega märgistatud hõbekajakad paiknevad reeglina meie lähiriikidest. Ülekaalukalt kõige enam on meil ära loetud Soome värvirõngastega linde. Suurusjärgu võrra vähem on meie linnuvaatlejatel õnnestunud leida Poola, Leedu ning Rootsi värvirõngastega hõbekajakaid.

Hõbekajakatel võib harva leida ka tiivamärgisega linde. Antud lindu vaadeldi Pärnumaal Liu sadamas 2009. aasta märtsis. /Foto: Uku Paal.


Kalakajakas

Kalakajakas on ainus kajakaliik, kellele pannakse värvirõngaid ka Eestis. Sven Onno juhtimisel alustati kalakajakate värvirõngastega märgistamist Matsalus juba 1962. aastal. See oli ühtlasi ka esimene lindude värvimärgistamise projekt, millega Eestis üldse algust tehti. 
Puise nina lähedal paikneval Kakrarahu nimelisel väikesel laiul uuritakse ja sealhulgas märgistatakse värvirõngastega kalakajakaid Kalev Rattiste juhtimisel ka tänapäeval. Siin märgistatud linnud saavad jalga valge plastikrõnga, millel olev musta kirjaga kood algab tähisega „P”. Nende lindude kohta tuleb talvitusaladelt taasleide Matsalu rõngastuskeskusele peaaegu igapäevaselt Hollandist, Suurbritanniast ning Saksamaalt.  
Eesti linnuvaatlejatel tasub kindlasti kevadel kammida põlde, kus kalakajakad tihti toituvad. Sellega võiks oluliselt nende lindude kohta taasleidude hulk suureneda ka Eestis. 
Välisriikides rõngastatud kalakajakate hulgas nähakse kõige enam kollaste või punaste plastikrõngastega isendeid. 

Puise lähedal Kakrarahul märgistatud kalakajakas põllul toitumas. Antud projekti raames märgistatud kalakajakatel on jalas valge rõngas, millel olev musta kirjaga kood algab alati "P" tähega. Foto: Uku Paal.

Kollaseid 3- või 4-tähe/numbriga plastikrõngastega linnud pärinevad valdavalt Taanist. Punaste plastikrõngastega märgistatud kalakajakad on valdavalt Saksamaal märgistatud linnud. Nendel rõngastel on valge kiri, mille kood algab tähisega „A”. 

Naerukajakas

Naerukajakas on talvel juba oluliselt vähearvukam liik. Seetõttu on naerukajakate rõngaste lugemiseks parim aeg varakevad (märts, aprill) ning suve lõpp (juuli, august). Enamik värvirõngaid on selle liigi puhul valged, kuhu on märgitud tähtedest/numbritest koosnev kood. Need linnud on valdavalt märgistatud talvitusaladel Poolas ja Taanis. 
Enamik meil nähtud värvirõngastega naerukajakatest on märgistatud valge plastikrõngaga. Antud "LYE" tähisega lind on algselt märgistatud metallrõngaga Rootsis Malmös. Hiljem Hollandis ka plastikrõnga jalga saanud lindu on nähtud Haapsalus õige mitmel suvel ja tõenäoliselt pesitseb ta just siinsetel laidudel asuvas koloonias. /Foto: Tarvo Valker
Üksikuid leide on ka Saksamaal, Ungaris, Venemaal, Hispaanias, Rootsis, Soomes, Hollandis ja Horvaatias märgistatud naerukajakate kohta. Kordades harvem on näha naerukajakaid, kellel on punane, kollane või sinine plastikrõngas. 


12/12/2015

Võistluse sissejuhatuseks

Eestis tegutsevaid bongareid ehk liigikogujaid koondav klubi Estbirding on oma tegevuse jooksul korraldanud õige mitu kogu kalendriaasta vältavat võistlust. Aastal 2009 sai alguse Rarileidja võistlus, 2014. aastal korraldati ökorallit ning lõppeval aastal võisteldi pesakaartide täitmises.
Peagi algaval 2016. aastal võisteldakse rõngaste lugemises. Võistluse reeglistikuga saab tutvuda paremale lisatud failide hulgas. Linnurõngaste lugemine iseenesest ei ole enamikele linnuharrastajatele midagi võõrast. Iga aktiivsem linnuhuviline näeb aastas kümneid märgsitatud linde. Vaatlustorude ning fototehnika abil õnnestub suuremate lindude rõngad ka ära lugeda. Väiksemate lindude rõnga taasleide koguneb enamasti linnujaamadest, kus varem märgistatud linnud mõrda või loorvõrku satuvad. Olgu kohe üle rõhutatud, et rõngalugemise võistlusel kinnipüütud lindude rõngaleidude eest punkte ei anta. Kui lind on julgem ning teda õnnestub pikemalt vaadelda, siis võib õnneks minna ka mõne väiksema värvulise rõnga äralugemine.
Kõige enam on rõngaleide oodata kindlasti kevadkuudelt kui hanede ja luikede kaelarõngaste leidmiseks kõige parem aeg kätte jõuab. Aga rõngaid tasub otsida aastaringselt ning ka talvekuudel on omad võimalused täiesti olemas. Siinkohal mõned ideed. 

1. Kajakad. Märgistatud kajakaid võib leida küllaltki sageli. Tihti on neil jalas värviline rõngas, mida on küllaltki kerge ära lugeda. Suurematel kajakatel saab ka metallrõnga vaatlustoru ja fototehnika abil kenasti ära lugeda. Parimad kohad kajakarõngaste lugemiseks on sadamaks - tihti kogunevad kajakad sellistes kohtades sadamakaile või hoonete katustele, kus nende jalad on nähtavad ja rõngaga lind hakkab hoolikal vaatlusel silma.

2. Merikotkas. Merikotkas on Eestis viimasel kümnendil enim märgistatud röövlinnuks, kelle värvimärgistamisega tehti algust juba 1984. aastal. Lisaks kohalikele lindudele satub talvel meile Soomes, vähemal määral ka Rootsis, Lätis ja Venemaal märgistatud merikotkaid. Kuna merikotkad on pelglikud, siis on parim võimalus külastada mõnd kotkavarjendit, kus toimub nende talvine lisasöötmine. Kargemal talvepäeval võib sellises kohas korda minna õige mitu värvirõngast ära lugeda. Hea õnne korral võib samasse ka kaljukotkas sattuda, kellele samuti värvirõngaid pannakse. 

3. Talvised aialinnud. Lindude talvine lisasöötmine oma aias tuleb rõngalugemise seisukohalt kindlasti kasuks. Ühelt poolt meelitab see meie aeda rohkearvuliselt erinevaid linde. Teiselt poolt on lisasöötmisega harjunud linnud ka inimese suhtes usaldavamad ning kui toidumaja paikneb akna läheduses, siis võib korda minna ka tihase mõõtu linnu rõngas ära lugeda.

Edukat rõngalugemist kõigile osalejatele!

/Tarvo/